Kui olete valinud puhkamiseks Tai, olete teinud väga hea valiku! Veel parem, kui koht, kus te oma telklaagri püsti lööte, asub Nai Harn Beachil (Phuketi lõunaosas). Sellisel juhul garanteerin, et puhkus saab teil olema fantastiline! Vihjeks nii palju, et kes eelistab puhkamiseks Patongi, Katat või Karonit (Phuketi läänekülge) alaliseks elamiseks, see ilmselt valib ka Eestis olles oma vabade päevade sisustamiseks kaubamajad, suvise ülerahvastatud Pirita ranna, Õllesummeri jm kära- ja rahvarohked kohad.
Tunnistan ausalt - siin on tõesti megailus. Vesi ja õhk on jaanuaris+30C elik kõige külmem periood aastas. Kui õhtuti vahetevahel +27C peale kukub, panen dressipluusi selga, sest ilgelt külm on.
Taikad ise on päris naljakad, kuid siirad ja soojad inimesed. Väidetavalt 90% on budistid.
Kõik on siin maal megaodav. Eriti tehnika. Peaks mainima, et Eestis elamine (eluruum, auto, söök, riided jm harjumuspärane) on pigem rikaste lõbu.
Niisamuti on siinne elukorraldus imelihtne. Siin elades näed ehedalt, kuidas iga päev sünnib meeletust kaosest kord. Nt kuidas kõik sõidavad ringteele autode, moppide ja jumal teab millega kokku ning siis vaatavad naeratades, mis saama hakkab.
Liikluseeskirjade järgi on piirkiirus linnas 50 ja maanteel 80 ning kiirteedel 90. Liiklus on vasakpoolne ja seetõttu on ka autodel rool "valel pool" (millega olen juba nii ära harjunud, et ilmselt Eestisse tagasi tulles kütan kohe vastassuuna vööndisse ja esimese auto otsa). Seega teoorias peaks kehtima vasakukäe reegel. Kuid päriselus annab ikkagi teed see, kes on rohkem kaine ja/või väiksema sõiduvahendiga.
Naljakas on see, et mopiga sõidutatakse vabalt oma viite pereliiget, lemmikloomi ja toidukraami üheaegselt. Kindlasti on pardal ka imik, keda ema parasjagu sõidu ajal ka rahulikult imetab. Kummaline on, et kiiver peab peas neist olema vaid juhil. Kiivrita sõidu eest on trahv 500 bahti (1 kroon = 3 bahti). Lubadeta 300 ja mälus peaga elik ühiskonnaohtlikus seisunids olles kõigest 200. Niipalju siis proportsionaalsest karistamisest!
Umbes nädal tagasi käisime pärlikasvanduses, mis asus ühel väikesel saarel Phuketi lähedal. Nimeks oli tal Rang Yai. Kohalik vana pakkus meile longtailiga küüti. Longtail on oma olemuselt puidust nn pika sabaga paat, mille mootor meenutab võsatrimmerit. Reegel on, et kelle paadil on vingem mootor, see on ka ühiskondlikult kõvem tegija.
See saareke oli ülivalge liiva ja eriti helesinise veega. Nagu tõeline paradiisisaar. Väikesed krabid siblisid rannal ringi ja krabide urge oli liival sama tihedalt nagu shveitsi juustus auke. Restoranis patseerisid ringi baabulinnud ning käisid laua juures saia piidlemas nagu meie Viru väljaku tuvid. Selgus, et pärl kasvab austri karbis 2-5 aastat saavutamaks 10mm läbimõõtu. Ja kasvama hakkab ta sisuliselt mittemillestki - liivaterast. Maailma suurim pärl, raskusega 30g, kasvavat Naga Noi pärlikasvanduses, mis asub kohe kõrval saarel.
Turistidele pakutavast ilust siin puudu igatahes ei jää! Nt meie kodu lähedal asub orhideede kasvandus, mida samuti tuli NB-korras väisata! Väidetavalt kasvatatakse seal 20-30000 eri liiki orhideesid. Jumalik vaatepilt. Eriti arvestades, et need lilled sõna otseses mõttes kasvasid õhust ja armastusest, st potis ei olnud peale juurte mitte midagi. Pott, mis rippus õhus mingite traatide küljes, oli niisama sümboolne nähtus - et poolemeetrised juured omavahel vist sõlme ei läheks naabri orhidee omadega.
Veendusin, et orhidee on nagu inimene, kes vajab kasvamiseks eelkõige armastust!
No comments:
Post a Comment