Jõulud Tais

Jõule pidada 30-kraadises Tais on veidramast veidram. Nii istusime eestlastega jõulu laupäeva õhtul Nai Harnis itaalia restoranis DaVinci ning nautisime itaalia kööki. Filetto Da Vinci ehk et 800-bahtine beef trüfflikastmes oli hõrk ning viis keele alla. Rääkimata korralikus kiviahjus küpsetatud pitsadest ja pastadest. Ka minu lemmik magustoit Tiramisu, serveerituna õige cappucchino juurde (taikad pakuvad restoranides peamiselt lahustuvat kohvi), oli ülimalt maitsev. Koht oli eriline ka ses mõttes, et restoranis oli lastele tekitatud korralik mängutuba, mida erinevalt nt Eesti restoranidest, siin naljalt ei kohta.

Jõulu 1. ja 2. püha aga sisustasime tänu Jensile klassikalise söögiorgia ja sugulaste ralli asemel väga mõnusa ning meeldejääva seiklusega ehk et sõitsime Phuketi saarelt algatuseks ära. Võtsime oma kastikaga suuna Phang Ngale, et lõpuks ära näha siis see kurikuulus James Bondi saar (kohalike jaoks lihtsalt Ko Tapu), mõned templid, rannad, Krabi jm kohustuslik.

Algus oli paljulubav: paaditrip Phang Nga lahele, mis on täis mangroovidest ääristatud lahesoppe ja hiiglaslikke hambulisi mäemürakaid; kohustulik pilt suveniirtaldrikule; sõit "läbi mäe" (läbi loodusliku tunneli teisele poole mäge) ja siis ta sealt suurte hambuliste mägede vahelt paistiski…See Bond Island! See tilluke kivijunn, mis ilutseb kõikvõimalikel postkaartidel, Coca-Cola reklaamil, kus Bondi saarele on antud Coca-Cola pudeli kuju, ja James Bondi 6.osas (The Man with the Golden Gun)

Naljakas, aga Bond Islandi elusuuruses nägemine tekitas minus samasuguse mis-mõttes-emotsiooni, kui ma esimest korda külastasin Leonardo diCaprioga peaosas kuulsaks saanud filmi “The Beach” ühte kuulsaimat võttepaika - Phi Phi saartel (täpsemalt Phi Phi Ley’l) asuvat Maya Bayd. Kui filmis mõjus see paik suure üksildase rannana, siis päriselus oli see ülipisike lahesopp, kus tunglesid läbisegi sajad longtailid, päevitajad, snorgeldajad, ujujad, sukeldumislaevad. Vähemalt on kohalikel tööd ja leiba, sest paadireisid nii PhiPhile kui Bond Islandile maksavad päris palju ja turist saab jälle linnukese kirja - TEHTUD!

Pärast James Bondi saare eemalt nägemist (randa me ei hakanud enam eraldi minema, et näha seda 3-kordse maja kõrgust kivitükikest ka teiselt poolt, makstes per nägu 200 THB lisaks 3200 THB-le, mis juba niigi sai kamba peale tasutud paadimehele meie kohaletoimetamise eest), väisasime Koh Panyi. Koh Pan Yi (või Koh Panyi või ka Koh Panyee) on mere kohale rajatud moslemite kaluriküla ja kus elatakse juba viimased 200 aastat. Uskuge või mitte, aga teid, mis peaasjalikult on ehitatud oksaraagudest ja püsivad jällegi koos ausõna peal, ületati muuhulgas ka jalgratastel?!? Lisaks veepealsetele lipp-lipi-peal-stiilis ehitatud onnidele, oli neil ka oma kaubandustänav, restoran, moshee ja jalgpallistaadion. Viimased kaks ei olnud kahjuks rajatud vette, vaid paiknesid n.ö maismaal.

Kuna reisi esimesel päeval jäid teele ka Wat Tham Suwankhuha ja Thomtharpan templid, siis põikasime ka neisse sisse. Esimene tempel oli koopasse rajatud, kus lamas 15 m pikkune kuldne Buddha kuju,ümbritsetuna looduse imelise kätetööga - stalaktiitide ja stalakmiitidega. Tempelkoobas oli muljetavaldav, eriti aga koopas elavad nahkhiired ja koopasuus end mõnusasti sisse seadnud metsikud ahvid, kes templit külastavatelt turistidelt noolisid pähkleid, banaane jm hääd-paremat. Ahvid olid nii julged, ja õnneks ka väga sõbralikud, et ronisid sulle suisa pähe või õlale sööma. Ja kõik, mis jäi ripakile, vehiti muidugi ahvide poolt kohe sisse. Teine tempel – Thomtharpan- oli nagu õuduste tuba, kus n.ö puust ja punaselt oli näha, mis võib juhtuda, kui rikutakse reegleid. Eriti pidi sinna kohta viidama lapsi…no nii profülaktika mõttes. Et sul ei tuleks pähegi õigelt teelt kõrvale kalduda. Ka seal olid ahvid. Punase näoga. Nagu kalkunid. Pojad olid neil ainult millegipärast albiinod (täiesti võikollase karvkattega).

Öö veetsime Ao Luk motellis, kus 600 bahti eest sai 2 voodikoha ja konditsioneeriga toa ehk bungalow. Tuba oli küll askeetlik, kuid voodi Tai kohta väga pehme. Ka sealt ei puudunud oma prussakad, kes n.ö saba ja sarvedega on 10 cm pikkused. Õhtustasime ujuvrestoranis. Väga turvaline oli – lipp-lipi-peal-stiilis restoranis sõid õhtust kõik Ao Luki politseinikud. Ka toidud olid maitsvad ning portsjonid mehised.

Teisel päeva varahommikul külastasime Thanboke Koranee Rahvusparki, kus kajakkidega sai sõita läbi mangroovimetsa, kuulata loodushääli, näha pääsukeste pesi, mida hullud jaapanlased, korealased ja muidu gurmaanid süüa armastavad (kilo hind olla 50-60 000 bahti). Minul oli eriti chill trip – kui teised pidid ise ikka veidi sõudma ka, et kuhugi välja jõuda, siis tänu meie 10-kuusele poeg Miikaelilie, kes istus mul kajakisõidu ajal süles ja mängis aeruga, meenutasin ma rikast turisti, kes on endale palganud kajaki koos sõudmisteenusega. Aitäh sulle, Jens!:-) Kajakkidega sõitsime Lod Cave’i - looduslik tunnel läbi kalju, mis oli samuti väga ilus. Seal edasi Bee Hua Tho Cave’i - koopasse, kus saab näha stalaktiite ja stalakmiite ning ürgseid kaljujooniseid.


Pärast kajakimatka võtsime suuna Krabile. Muuhulgas sattusime longtailiga Ra Leh’le, mis on turistide seas tuntud kui Railey Beach ja mis väidetavalt kuulub maailma 10 ilusaima ranna hulka. Ütleme nii, et kes Phi Phi saartel ja lumivalge liivaga Racha Yail käinud, siis Railey Beach keskkonna mõttes enam minusugusele Lõuna-Taid päris palju näinud tegelasele midagi uut juurde ei andnud, st wow-efekti kahjuks ei tekkinud. Pigem jälle tekitas minus küsimuse, et kuidas on võimalik saada TOP 10-sse, kui lahesopis on tüütult palju hotelle, turiste, longtaile, mille juhid hea tasu eest on valmis iga ilmakaare poole minema; vee põhi täis surnud koralle, millele otsa astumist ja jala vigastamist ei ole võimalik eriti vältida, sest vesi on sogane (hordide viisi turiste on liiva ülesse keerutanud).

Ja kui te nüüd küsite, kas jõulude ajal jõuluvana tuli meile ka sel aastal külla, siis vastan küsimusega:

- Kas teate, miks Aafrika lastel jõuluvana ei käi?

- Sest jõuluvana käib külas ja viib kingitusi ainult nendele lastele, kes söövad oma toidu korralikult kõik ära.

Tegelikult jõuluvana eesti lastel siiski käis. Iirise lasteaias. Rääkis inglise keeles, oli palja jalu ja higistas koledamal kombel.