Küll taikatel alles veab – nemad saavad uut aastat võtta vastu vähemalt 4 korda – nii moslemite (2 nädalat enne kristlikke jõule), hiina (veebruaris), muu maailma (31.12/01.01) kui ka buda kalendri järgi. Taikate, st buda kalendri järgi uus aasta saabub aprillis. Ka meil õnnestub ilmselt osa saada nii venelastele tulevast uuest aastast 7. jaanuaril kui ka Hiina aastavahetuse peost 14. veebruaril.
Tai budistliku ajaarvamisega kalendri kehtestas 1888.a kuningas Chulalongkorn, mis kehtis 1941. aastani ja kus aasta esimeseks kuuks oli aprill. Kuid ametlikest muudatustest hoolimata peetakse aprillis nädalapikkust uue aasta püha, mida taikad tähistavad oluliselt innukamalt kui kristlased oma joule või eestlased jaanipäeva. Ka koolilastel on aprillikuus suvevaheaeg ning suurem osa tööinimesi võtab välja oma puhkuse. Aprill ehk taikate suvi tipneb Songkraniga ehk uusaastafestivaliga, kui tänavatel peetakse üleriigilist veesõda: autokastidest visatakse inimestele kaela vett, möödujaid pritsitakse veepüssidest ja voolikutest. Päikesekalendri järgi algab aprillis uus aasta nii Tais, Nepalis, Kambodzhas, Laoses, Bangladeshis, Birmas ja Lõuna-Hiinas.
Hiina loomanimetustega 12-aastane kalendritsükkel on Tais ametlikult kasutusel. Vähe sellest, kui inimene sünnib ja ta saab endale passi, siis passi märgitakse inimese sünniaasta loomanimetus. Tai kalendri kuude kui ka nädalapäevade nimetused tulenevad sanskriti keelest. Kuu nimetused tähendavad tähtkujusid ning nädalapäevad taevakehi, kus esmaspäev on Kuu, teisipäev Marss, kolmapäev Merkuur, neljapäev Jupiter, reede Veenus, laupäev Saturn ning pühapäev Päike. Lisaks on igal päeval ka oma värv: esmaspäev-kollane, teisipäev-roosa, kolmapäev-roheline, neljapäev-oranzh, reede-sinine, laupäev-lilla, pühapäev-punane. Kusjuures taikad jälgivadki oma rõivavalikul päevade värve, v.a siis kui on vaja kuningat toetada, sest siis kannavad kollaseid särke KÕIK sõltumata nädalapäevast.
Meie võtsime 2010. aasta (taikate 2553) vastu Chalongi sadama restoranis, mille nime ma hetkel ei suuda meenutada, aga mis on väga stiilne, elava muusikaga ja väga hea tai köögiga farangide (tai keeles valge välismaalane) seas hinnatud koht. Taaskord oli koos kamp eestlasi ning lisaks meile veel ca 500 inimest üle ilma. Pilet restorani maksis 350 bahti, mis sisaldas lisaks koha olemasolule ka bändi, show-programmi, ilutulestikku, diskot, lastele kõikvõimalikke mänge ja võistlusi. Laud meie seltskonnale oli kaetud täpselt mere äärde, nii et ilutulestikke nägi igast ilmakaarest ja mis tundus olevat lõputu. Kui ametlik osa läbi, sõitsime kambaga oma Nai Harni randa ning jätkasime omalkäel ilutulestiku laskmisega ning uue aasta pidustustega. Siin riigis maksab nt Viljandi linna jaoks korraldatud ilutulestik 3000 bahti (1000 krooni). Magama saime alles 05.15, kui vastu oli võetud ka Eesti uus aasta (kell on siin 5 tundi ees).
Lisaks meeleolukale aastavahetuse peole, oli uue aasta tulek eriline ka looduses toimuva tõttu – täiskuuöö ehk full moon (pluss detsembrikuus oli kokku kaks täiskuud, mis on omakorda ebaharilik), toimus kuuvarjutus ja kuu ümber oli suur ümmargune sõõr (samasugune sõõr olnud ka 5 a tagasi 25.12.04 ehk et ööl vastu tsunaami katastroofi). Tänaseks ei ole meri aga rannast veel ära kadunud ning loodetavasti ei kaogi:-)
No comments:
Post a Comment