Kallid kaasmaalased, võin kinnitada, et eluke siin Tais kulgeb omasoodu edasi: elu-olu Phuketil ja kõikjal mujal väljaspool päälinna on väga rahulik. Inimesed jälgivad küll põnevusega uudiseid, kuid kõrvaltvaatajana jääb mulje, nagu pidevalt telepildis vahelduvad kollaste särkide (kuninga toetajate) ja punaste särkide (endise peaministri toetajate) meeleavaldused toimuvad kuskil teisel planeedil. Aga mitte siin, naeratuste maal Tais.
Eneselegi meenuvad ajad lähiminevikust, kui Tõnismäel kangutati maha Aljoshat. Toona olid meie “punasärklasteks” nii eesti kui muukeelsed vandaalid. Tegemist oli lihtlabase rüüstamisega, millest hoolimata Vene kanalid paiskasid laia maailma 24/7 uudiseid, kuidas Eestis rikutakse inimõigusi, kiusatakse taga vähemusrahvusi (eriti venelasi). Mäletan, et Isegi Saksamaa taevakanalid nagu RTL ja PRO7, mis justkui peaksid olema euroopaliku maailmapildiga, suutsid kajastada Eesti riigis toimuvat täiesti erinevast rakurssist, st üks neist vahendas saksakeelsele auditooriumile ainult Venemaalt saadud uudiseid, kinnitades maailmale, kuidas politsei peksab Eestis süütuid inimesi, eriti venelasi! Ja üleüldse on alanud sõda!!! Ilmselgelt oli tegu meediasõjaga.
Kas antud juhul on tegu analoogse situatsiooniga? Ei oska öelda, aga kindel on, et Klenski-sugused meeleavalduse organiseerijad panid siin 12.märtsil paanikat tekitama kümned tuhanded punastesse särkidesse rõivastunud Kirde- ja Põhja-Taist pärit vaesed maainimesed, kes sõidutati kastikate ja bussidega Bangkoki. Nõusolek meeleavaluduses osalemiseks saadi 500 bahtiga (ca 166 EEK), mis on tegelikult ühele vaesuses virelevale inimesele suur raha, arvestades seda et näiteks Tai keskmine kuupalk on ca 8000 bahti (2333 EEKi). The power of money!
Meeleavalduse organiseerijate eesmärk oli ambitsioonikas - kukutada valitsus, saata laiali parlament ning kuulutada välja erakorralised valimised. Lisaks pidid punasärklased skandreerima, et tahavad tagasi “demokraatiat” ja korruptsioonisüüdistustega eksiilis end varjavat multimiljonärist ekspeaminister Thaksin Shinawatrat, punasärklaste liider, kes õhutab videosalvestuste kaudu rahvast demokraatia ja õigluse eest üles tõusma.
Lubatud verine kaos jäi 12.03.10 aga tulemata, sest politsei ega armee ei kasutanud vägivalda, vaid hoopis spetsiaalselt treenitud psühholooge-läbirääkijaid. Lisaks astusid demonstrantidele vastu Kirde-Tai murrakus nalja viskavad sõjaväelased ja armee lasi valjuhääldist Kirde-Tai folkmuusikat.
Mõne aja pärast mõtlesid punasärklased välja uue lahenduse, kuidas maailma tähelepanu köita: meediakanalid tõid hirmunud inimesteni uudise, et punasärklased annetavad oma verd eesmärgiga valada see demokraatia saamise nimel valitsushoone, parlamendi kui ka peaministri kodumaja ette. Kokku koguti 45 000 cm3 verd, millest osa valati valitsushoonete juures ootavate sanitaarmeeskondade ning teine osa peaministri maja juurde.
Punasärklaste järjekindlus viib neid aga üha enam oma eesmärgile lähemale: nt eelmisel kolmapäeval (07.04) tungisid nad tuhandete kaupa parlamendihoonesse, sundides parlamendi- ning valitsusliikmeid põgenema. Peaminister Abhisit Vejjajiva kehtestas pealinnas eriolukorra. Reedene (09.04) Bangkok Post kirjutas sel ajal juba, kuidas suur hulk punasärklasi hõivas Thaicomi satelliitjaama alad Pathum Thani's Lat Lum Kaeos pärast seda, kui punasärklased olid end läbi murdnud sõdurite kolonnist, kus üritati demonstrante tõrjuda pisargaasi ja veekahuritega. Vigastada sai 13 inimest, kellest 10 olid meeleavaldajad ja 3 turvaliinist. Vägivallatsemine päädis laupäevaga (10.04), kui meeleavaldused tänavatel nõudsid 21 inimelu (hukkus 17 tsiviilisikut, sh 1 Reutersi välisreporter, 4 sõdurit) ja 858 vigastatut.
Täna varahommikul avasid kaks meest mustast bussist tule Huay Khwangis asuva Cyber World Toweri esimese ja teise korruse akende pihta. Politsei kahtlustab, et tulistamine võib olla poliitilise alatooniga sest ärikeskus kuulus kunagi Thaksini eksnaisele. Lisaks sai neli inimest viga mootorratta pommiplahvatuse tõttu.
Täna kell 10 kohaliku aja järgi alustasid punasärklased demonstratsiooniga, kus kanti läbi linna 14 tühja puusärki, miles peaksid olema hukkunud, keda hoitakse aga endiselt politseihaiglas.
Eks aeg näitab, milleni eelpool kirjeldatud “karneval” viib: kas Thaksini come back on tõepoolest “võti” rahule, mida nõuavad rahast pimestatud vaesed maainimesed või on see kõigest millegi suure eelmäng?
Ise olen veendunud, et pilkupüüdvad kollastes ja punastes särkides rahvamassid Tai tänavatel on vaid vaesed etturid suures poliitilises konfliktis kahte leeri jagunevate riigi rikaste ja võimsate vahel, kus mõlemad leerid püüavad oma positsiooni kindlustada kuningas Bhumiboli vältimatu "lahkumise" puhuks, mis võib toimuda iga hetk… (maailmas kõige kauem ametis olnud monarh on juba 82-aastane ja elab hetkel haiglas ning vastasleer ei ole väga huvitatud kuninga ärimehest poja troonipärimisest). Igatahes ei ole siinmail palju aega möödas ka viimasest sõjaväelisest riigipöördest, mis leidis aset aastal 2006.
Miks me ei saa kunagi teada, mis Tai Kuningriigis tegelikult toimub?
Valdav osa maailmauudiseid kajastab Tais aset leidvaid konflikte kui parandamatut lõhet linna keskklassi ja vaese maarahva vahel või siis rõhutatakse ajaloolist vimma rojalistide ja vabariiklaste vahel. Kuigi tunnistagem ausalt, et vaesed riisikasvatajad väheviljakast Kirde- või Põhja-Taist pole mingid vabariiklased ega demokraatia ideaalide eest võitlejad. Samuti ei ole ekspeaminister ebaõiglaselt süüdi mõistetud demokraat.
Aga kui Oxfordi majanduskraadiga 45-aastane Tai praegune peaminister Abhisit ütleb väliskommentaatoritele ettevaatlikult, et lèse majesté seaduse (pr k otsetõlkes “haavatud kuningas, seadusena “riigi reetmine”) rakendamine on võrdväärne Läänes laialt levinud laimu kohtusse kaebamisega, siis millest me üldse räägime? Sellest, et mitte keegi ei julge avalikult rääkida Tais poliitilistest asjadest nii nagu nad tegelikult on, eriti veel mis puudutab kuningat, tema institutsiooni, kuniglikku perekonda, tegusid, endisi kuningaid, kuninga kujutisi jne, sest kuninga ja monarhiaga seonduva halvustajaid, kritiseerijaid või rikkujaid võivad saada vanglakaristuse 3-15 aastaks.
Vähe sellest, näiteks mängufilm “Kuningas ja Anna” on Tais keelatud, sest see armastuslugu “pole ajalooliselt tõepärane”. Lisaks on blokeeritud Yale ülikooli kirjastuse kodukas, mis reklaamib 60 a troonil istunud kuninga biograafiat “Kuningas ei naerata kunagi”, sest kuninga kui inimese kriitiline vaatlus on Tais lubamatu. Või parim kurioosum prantslasega, kes ei kustutanud Thai Airwaysi lennukis lugemislambikest milletõttu ei saanud läheduses viibinud Tai printsessid magada. Vanglast pääses konnasööja vaid tänu diplomaatilisele sekkumisele ning vabandamisele kuninga ees. Karistada saab ka järgnevatel asjaoludel:
kui asetada internetis mistahes pilt kuninga pildist kõrgemale,
kui kinos enne seansi algust kuningliku hümni ajal püsti ei tõuse.
Kuna lèse majesté piirab sõna otseses mõttes nii kõne- kui väljendusvabadust, siis näiteks sarnast Suurbritannia kuningakoja “mustapesusahtlistes sorimist” Tais ei kohta. Muuhulgas ei saa me ka kunagi teada, mis Tais tegelikult toimub, sest seda 1908. aastast kriminaalkoodeksis kirjas olevat lese majeste seadust kasutatakse tapariistana, millega kõrvaldatakse poliitilisi rivaale, vasakpoolseid ja teisi eriarvamustega isikuid. See on väga tõhus relv!
No comments:
Post a Comment