Täna algas kaua oodatud üleriigiline sõda...

Kui Eestis alles vulisevad kevadised veed, siis Tais on juba suvi. Koolilastel on kuni 10. maini suvevaheaeg ning suvi ise tipneb tänasest ülehomseni (13.-15.04) peetava üleriigilise Songkraniga. Festivaliga, mis langeb kõige kuumemasse aega, kus päike on seniidis (mõnel päeval võib õhutemperatuur olla isegi kuni +40C) ja põuaperiood on lõppemas, ning millega tähistatakse päikesekalendri järgi uue aasta saabumist Tais. Aastanumber küll ei vaheldu, aga tegu on rahvusliku peoga, kus asine tööelu võib seiskuda nädalaks.

Kes pole veel Songkranist midagi kuulnud-lugenud, siis teadku, et tegu on siinkandi aastasündmusega, kus kogu riik peab sõna otseses mõttes sõda. Õnneks küll veesõda: kus sulle igal sammul kallatakse pähe, selga või visatakse näkku liitrite kaupa jääkülma vett, ja kus kõik elanikud on tänavatel ning pritsivad kaaskondlasi ennastunustavalt veepüssidest, -kahuritest, voolikutest, kaussidest, pottidest, tünnidest, pannidest – ühesõnaga kõigest, mis kannavad vett. Kõik see käib loomulikult suure rõõmu ja kiljumise saatel! Juhuu!

Võin tänase fantastilise kogemuse najal kinnitada, et tegu on ühe väga sanuk (eesti k “lõbu”) ja toreda uue aasta pidustusega, mida päikesekalendri järgi tähistatakse muuhulgas ka kõikides Lõuna-Aasia riikides, nagu näiteks Laos es (peetakse Pee Mai Lao fesivali), Kambodzhas (Chaul Chnam Thmey), Birmas (Thingyan), Lõuna-Hiinas (Vee-festival), Sri Lankal jne.

Kui ma seni arvasin raamatutest loetu ja kuuldu põhjal, et parima positsiooniga veesõdalased on need, kes pritsivad vett tuk-tukkidest või auto kastidest, siis täna sain teada, et eelisseisuses on tegelikult need, kes on oma äri ette vedanud tonnide viisi vett, uputanud anumatesse sadade kilode kaupa jääd, kaasanud “sõtta” oma sõbrad ja töötajad ning nüüd peatavad tänavatel kinni inimketi abil absoluutselt kõik möödujad, sh lahtised sõiduvahendid, ja kallavad rõkkava naeru saatel viimsegi olendi rohke veega üle ning soovivad sulle head uut aastat.

Veider on see, et lisaks jääkülmale veele kallatakse sind üle ka roheliseks või punaseks värvitud lõhnava vedelikuga ning keha mökerdatakse kokku beebi puudriga (lõhnastatud talgiga). Eesmärk on aga kõigil üks – teine inimene tuleb puhastada, st eemaldada temalt kõik, mis halb. Arvatakse, et selline puhastusrituaal toob inimesele õnne ja rikkust. Talgiga kokku mätserdatud saada tähendab, et oled saanud erilise õnnistuse osaliseks ning algav uus aasta tuleb sulle eriti õnnelik ja täis küllust.

Meie perele siinne komme veesõjaga vastu võtta uut aastat igatahes väga meeldis, v.a meie 1,2 a pojale, kes mopeedi peal istudes pärast esimest veesahmakat lihtsalt kõvahäälselt protesteerima hakkas! :(

Lisaks uurisin Wikipediast järele, et:

1. Termin "songkran" tuleneb sanskriti sõnast "sankranta" ja tähendab "liikumist või muutust".
2. Ametlikult algaski uus aasta kuni 1888. aastani 13. aprilliga, kuid siis keegi millegipärast otsustas, et alates 01.04.1940 peab ametlik uus aasta algama 1. jaanuariga (hetkel on siin aasta 2553).
3. Algselt tähistati Songkrani vaid Põhja-Tais (Chiang Mais). Traditsiooni tõid siia birmakad, keda omakorda inspireeris India Holi festival.
4. Kui tavaliselt soovitakse uue aasta puhul “สวัสดีปีใหม่" (sa-wat-dee pee mai, eesti k “head uut aastat”), siis Songkrani puhul öeldakse: "สุขสันต์วันสงกรานต์" (suk-san wan songkraan, eesti k “head songkrani päeva”)!