Kui Tallinnas olles tuleb turist ilmtingimata vedada Raekoja platsi, kohvikusse ja loomaaeda, siis siin maal tuleb lisaks ping-pongi show ja tai poksi väisamisele NB-korras sõita ka elevandiga.
Käisime siis lõpuks meiegi oma kodu lähedal asuvas elevantide treeningkeskuses vandiga sõitmas. Meil oli valida kas 20- või 60-minutilise tripi vahel. Olin kindel, et üle 20 minuti minu seedeelundkond elevandi seljas loksumisele vastu ei pea. Kuna kaasas oli ka meie 2-aastane tütreke, pidime arvestama ka temapoolse võimaliku tüdimusega.
Maksnud ära 1200 bahti (mis on kahe täiskasvanu hind ja alla 6 a laps on tasuta), ronisime elevandile selga ning asusime mööda konarlikku, kivist, kitsast ning kallakulist teerada nn džungli poole teele. Esimesed meetrid olid täitsa toredad. Saime perekonna albumisse vahvaid hetki ja puha. Võrreldes kaameliga oli sõit isegi sümpaatsem. Seda enam, et ma ei ole ju mitte kunagi varem elevandiga sõitnud. Järgmistel meetritel ma enam nii positiivselt meelestatud aga ei olnud. Parima meelega oleksin koheselt 2,5 m kõrguse vandi seljast alla hüpanud ning meie teejuhi elevandina turiste vedama pannud.
Vaene loomake ei tahtnud kohe üldse mitte edasi liikuda. Oli ju pärastlõunane aeg ja eks ta oli juba meiesugustest lollidest turistidest kurnatud. Karjatajale elevandi soov igatahes ei meeldínud. Nõnda siis onkel istuski vantsil peas ja üritas teda kõikvõimalike vahenditega liikuma panna. Oli ju turist raha maksnud ja elevant pidi nüüd inimest vääriliselt lõbustama.
Vandi motiveerimisel oli kolm astet. Kui häälekale käsklusele elevant ei allunud, sai ta kannaga vastu otsmikku. Ja kui see ka ei töötanud, võttis mehike muinasjuttudest tuntud kapten Hookile kuulunud konkskäe moodi metallist ora ning hakkas vandikest tirima kõrva tagant. Eesmärk pühendaski abinõu - vant hakkaski justkui nõiaväel edasi liikuma. Sama skeem võeti jälle appi 5 m pärast, kui elevants suvatses sekundikski peatuda. Õudne!!!
Ütlen ausalt, kui ma oleks ette teadnud, millist loomapiinamist see 20-minutiline safari endast kujutab, ei oleks ma mitte mingil juhul sõitma läinud. Niisamuti ei soovita ma seda trippi kellelegi, kel vähegi on süda õiges kohas.
Käisime siis lõpuks meiegi oma kodu lähedal asuvas elevantide treeningkeskuses vandiga sõitmas. Meil oli valida kas 20- või 60-minutilise tripi vahel. Olin kindel, et üle 20 minuti minu seedeelundkond elevandi seljas loksumisele vastu ei pea. Kuna kaasas oli ka meie 2-aastane tütreke, pidime arvestama ka temapoolse võimaliku tüdimusega.
Maksnud ära 1200 bahti (mis on kahe täiskasvanu hind ja alla 6 a laps on tasuta), ronisime elevandile selga ning asusime mööda konarlikku, kivist, kitsast ning kallakulist teerada nn džungli poole teele. Esimesed meetrid olid täitsa toredad. Saime perekonna albumisse vahvaid hetki ja puha. Võrreldes kaameliga oli sõit isegi sümpaatsem. Seda enam, et ma ei ole ju mitte kunagi varem elevandiga sõitnud. Järgmistel meetritel ma enam nii positiivselt meelestatud aga ei olnud. Parima meelega oleksin koheselt 2,5 m kõrguse vandi seljast alla hüpanud ning meie teejuhi elevandina turiste vedama pannud.
Vaene loomake ei tahtnud kohe üldse mitte edasi liikuda. Oli ju pärastlõunane aeg ja eks ta oli juba meiesugustest lollidest turistidest kurnatud. Karjatajale elevandi soov igatahes ei meeldínud. Nõnda siis onkel istuski vantsil peas ja üritas teda kõikvõimalike vahenditega liikuma panna. Oli ju turist raha maksnud ja elevant pidi nüüd inimest vääriliselt lõbustama.
Vandi motiveerimisel oli kolm astet. Kui häälekale käsklusele elevant ei allunud, sai ta kannaga vastu otsmikku. Ja kui see ka ei töötanud, võttis mehike muinasjuttudest tuntud kapten Hookile kuulunud konkskäe moodi metallist ora ning hakkas vandikest tirima kõrva tagant. Eesmärk pühendaski abinõu - vant hakkaski justkui nõiaväel edasi liikuma. Sama skeem võeti jälle appi 5 m pärast, kui elevants suvatses sekundikski peatuda. Õudne!!!
Ütlen ausalt, kui ma oleks ette teadnud, millist loomapiinamist see 20-minutiline safari endast kujutab, ei oleks ma mitte mingil juhul sõitma läinud. Niisamuti ei soovita ma seda trippi kellelegi, kel vähegi on süda õiges kohas.
No comments:
Post a Comment